Pealik Tõke oma karjaga

Kitsedest

Meie talus on emasloomad segaverelised “krantsid” ja sikuks kasutame igal aastal uut puhtaverelist Tüüringi metsakitse.

Kitsed kuuluvad kindlasti ühtede inteligentsemate loomade hulka. Nendega suhelda on väga lihtne. Oma nime õpivad nad juba ära juba mõne kuuga. Oleneb, kui intensiivselt sellega tegeleda.

Meie laudas on kõigil kitsedel nimed ja kutsumine käib selle järgi. Samuti on kitsed väga sotsiaalsed ja armastavad inimese seltsi. Seetõttu sobivad nad väga hästi ka vanematele inimestele kaaslasteks. Kitsega saab jalutada samamoodi nagu koerga. Ta hoiab ligi ega põgene ära. Selle eelduseks on muidugi usaldusliku suhte tekitamine.

Kõik meie kitsed käivad lüpsmas vabatahtlikult. See tähendab, et lüpsile tulevad kitsed kutsudes, mitte ajades. Kedagi vägisi ei tooda. Väljaarvatud juhud, kui õpetan noori kitsi välja. Lüpsmisel on kindel järjekord.  Järjekorra panevad nad ise paika. Hierarhia on kitsede puhul väga tähtis. Karja juhib kõige targem ja kogenum isend. Tema tuleb ka lüpsma kõige esimesena. Samuti on kitsed väga tundlikud ja tähelepanelikud. Isegi kaerakoti asukoha muutmine lüpsiruumis ei jää neil tähelepanemata.

Kari on kitsdele oluline. Kits peab enda ümber karja tajuma. Kui tal ei ole võimalik olla koos teiste kitsedega, siis sobib talle karjaks ka inimene, kuid sel juhul peab laskma tal ka enda juures olla.

Kokkuvõtteks sobib tsiteerida Saksa kitsekasvataja Carl Roesche sõnu:”Kitsed on nagu naised- elegantsed, armastusväärsed ja uudishimulikud ning kalduvad torisema.”

 

 

Mahe kitsetalu